Ideograafiliste kirjade toetuse lisamine on üsna keerukas. Kui oled aga sellega hakkama saanud, peaks see täiesti korralikult töötama. Lisaks pakettide paigaldamisele tuleb siin ka üht-teist seadistada.
Võimalik, et sinu Linuxi distributsioon on juba CJK-paketi valmis pakendanud, mis vähendab märgatavalt vaeva kõige käsitsi paigaldamisega võrreldes. Kontrolli seda kindlasti!
Lühikeste CJK-tekstijuppide kirjutamiseks saab heal juhul kasutada ka ucs-paketti, aga see on tõesti väga piiratud, näiteks ei nii võimalik isegi reavahetusi korralikult määrata. Seepärast oleks mõttekas paigaldada täielik CJK-LATEX-pakett ja panna see tööle nii LATEX kui PDFLATEXi tarbeks. Suur osa siinsest tekstist on saanud innustust Pai H. Chou veebileheküljest PDFLATEXi häälestamise kohta.
Laadi alla CJK-pakett. Kopeeri selle lahtipakitud failid $TEXMF
vastavasse alamkataloogi täpselt nii, nagu see käib ucs-paketi puhul (vaata “ucs-pakett”). Failid pakitakse lahti kataloogi CJK/X_Y.Z
. Neid ei ole oluline välja võtta, kuigi see muudab vahest hooldamise hiljem veidi vaevalisemaks.
Nüüd tuleb alla laadida font, mis toetaks kõiki CJK sümboleid, mida sul vaja läheb. Sa võid valida igasuguse sobiva *.ttf
-faili, kuid siinkohal on meil näiteks Cyberbit. Paki fail lahti ja nimeta Cyberbit.ttf
ümber cyberbit.ttf
, sest suured tähed võivad süsteemi segadusse ajada.
Paiguta cyberbit.ttf
kataloogi koos failiga Unicode.sfd
ning genereeri *.tfm
- ja *.enc
-failid käsuga $ ttf2tfm cyberbit.ttf -w cyberbit@Unicode@. Vahel ei pruugi see mingil põhjusel tekitada ettenähtud sadu faile. Sellisel juhul võid alla laadida nii *.tfm
- kui ka *.enc
-failid.
Paiguta *.tfm
-failid sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/fonts/tfm/bitstream/cyberbit/
. *.enc
-failid võib paigutada näiteks kataloogi $TEXMF/pdftex/enc/cyberbit/
.
Nüüd läheb vaja seosefaili, mis ühendaks *.enc
-failid fondiga. Laadi alla cyberbit.map
ja paigalda see kataloogi $TEXMF/pdftex/config/
.
Laadi alla ka c70cyberbit.fd
ja paiguta see sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/tex/misc/
.
Lõpuks on meil vaja genereerida PostScript Type 1 font, mida on tarvis LATEXiga tekitatud DVI-failide lugemisel. Käivita käsk $ ttf2pfb cyberbit.ttf -o cyberbit.pfb ja kopeeri saadud cyberbit.pfb
sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/fonts/type1/cyberbit/
.
Seame nüüd cyberbit.ttf
fontide sekka, mida LATEX suudab leida ja kasutada. See tuleks paigutada kataloogi $TEXMF/fonts/truetype/
.
Kontrolli konfiguratsioonifaili $TEXMF/web2c/texmf.cnf
ja veendu, et rida, kus seisab TTFONTS
, oleks kommenteerimata ning osutaks kataloogile, kuhu salvestasid cyberbit.ttf
.
Et PDFLATEX saaks CJK fonte kasutada, tuleb lisada rida konfiguratsioonifaili $TEXMF/pdftex/config/pdftex.cfg
. Lisa map +cyberbit.map
faili ja PDFLATEX on seadistatud.
LATEXi seadistamiseks, et see saaks tekitada CJK sümbolitega DVI-faile, tuleb lisada rida faili ttfonts.map
. Fail võib asuda kataloogis $TEXMF/ttf2pk/
, aga võib-olla ka mitte. Lisa sellesse rida cyberbit@Unicode@ cyberbit.ttf
.
Nüüd tuleb käivitada texhash ja süsteem peaks korras olema.
Seadistuse testimiseks võid proovida kompileerida seda testfaili.
CJK toetuse käsitsi lisamisel võib päris palju asju viltu minna. Kui see ei paista korralikult töötavat, võiks kontrollida järgmisi asju.
On selge, et kui kasutada LATEXit kasutajana, mitte administraatorina (root), tuleb sul lubada ka tavalistele kasutajatele ligipääs uutele failidele. Kasuta käsku chmod ning kontrolli, et kõik kataloogid ja failid on selliste õigustega.
Kui LATEX kirjutab DVI probleemideta, aga sa ei näe seda, on ilmselgelt midagi viga *.pk
-fontide automaatse tekitamisega. Need peaks lennult loodama DVI-faili vaatamisel, aga see võib mitmel põhjusel ebaõnnestuda. Kontrolli kõigepealt üle faili ttfonts.map
lisatud read. Samuti võib juhtuda, et käsk ttf2pk, mille DVI-näitaja tavaliselt välja kutsub, on kompileeritud ilma kpathsea teekide toetuseta. Sellisel juhul ei ütle käsk $ ttf2pk --version midagi kpathsea kohta. Et nende teekide toetus on hädavajalik, tuleks otsida uus pakett või kompileerida FreeType 1 ise uuesti.
Sisendmootoreid on päris mitu ja valik sõltub rohkem sinu eelistustest. Käesoleva käsiraamatu autori lemmikuks on Skim, mis kujutab endast mootori Scim porti KDE jaoks. Uuri oma distributsiooni dokumentatsioonist, kuidas neid programme paigaldada. Ka nende programmide seadistamine ei pruugi olla lihtne, näiteks Skimi puhul tuleb defineerida keskkonnamuutuja XMODIFIERS="@im=SCIM"
enne X'i käivitamist.